Tiimiüritustest
Kuna lähiajal on siseruumides üritustele suuremal või väiksemal määral kriips peale tõmmatud, siis otsustasime sel korral tiimiürituse teha pooleldi välitingimustes. Meie jaoks on tiimiüritused väga olulised. Seda eriti praegu, kui koos kontoris palju vähem kokku saame. Nagu mõiste ise ka viitab, aitavad ühisüritused meil hästi hoida tiimi ühtsust. Õnneks on meil seltskonnaga nii vedanud, et suudame rõõmuga koos aega veeta nii töö ajal kui ka töövälisel ajal. Meil on suurepärased inimesed!
Nüüd aga ürituse enda juurde. Täiesti juhuslikult jäi meile silma, et Eesti Arhitektuurikeskuse korraldab teiste põnevate ekskursioonide seas ka tuuri Linnahalli.
Kuna meil kõigil on Linnahalliga omad eredamad või tuhmimad mälestused – kellele meenusid kunagised põnevust täis jõulu-ja koolilaadad, kellele jälle etendus või muusikal – siis otsustasime mälu värskendada ning broneerisime tuuri. Muide, need müüvad väga kiiresti välja, seega kes soovib, peab kiiresti tegutsema.
Taevatrepid
Ekskursioon saab alguse legendaarsete ja suursuguste Linnahalli treppide juurest kulgedes sealt edasi Linnahalli katusele ning merepoolse koridori kaudu tagasi alla, tehes lõppkokkuvõttes massiivsele hoonele ringi peale. Hoonesse viiakse ekskursandid salajase ukse kaudu. Vihjeks nii palju, et ruumi sisenetakse samu teid pidi, nagu muiste staarid seda tegid.
Kuigi tundub, et Linnahall on juba terve igaviku külastajatele suletud olnud, ei ole see siiski päris nii. Viimased üritused toimusid omaaegses kultuurikantsis veel 2009. aastalgi.
Üllatuslikult tegutseb ka praegu Linnahalli ruumides mõningaid ettevõtteid, nagu näiteks salvestusstuudio. Seega legendaarse hoone süda õnneks veel siiski tuksub.
Legendaarne lava
Üks põnevamaid kohti, kuhu ilmselt enamik tuuritajaid varem pole sattunud ja ka tulevikus tõenäoliselt ei satu, on loomulikult Linnahalli endiselt suursugune lava. See tekitab kõigis nähtavat elevust ning nii mõnigi kujutab end ilmselt mõtetes tagasi aega, mil lava veel muusikalistaarid täitsid.
Kuigi Linnahall ei vasta tänapäevases mõttes enam tingimustele, kus võiks massiüritusi pidada (ning kui välja arvata mõned üksikud ämbrid, mis siin-seal sissesadavaid veepiisku kinni püüavad), näeb ta seestpoolt siiski üllatavalt korralik välja.
Ja need imelised telefonid…
Eriliselt hästi on säilinud garderoobis asuvad telefoniputkad, milles kõigis on veel alles needsamad vanad nostalgilised kettaga telefonid. Näib, et telefoninumbri valimine sellise arhailise asjandusega tekitab veel suuremat elevust kui muusikalilava ise.
Loomulikult on lisaks mainitutele vaatamist ja uudistamist veelgi, kuid jäägu see juba igaühe enda avastada.
Aitäh giidile, kelle põnevad ja laialdased teadmised tegid sellest tuurist ühe tõeliselt toreda ürituse.
Kui võimalust, minge ka!
