Palgaarvestuse seaded

Antud menüüpunkt võimaldab luua ja seadistada programmis uusi väljamakseliike ning sündmuse liike. Nimetatud menüüpunktis on välja toodud ettevõtte vaikimisi väljamakseliigid ning ettevõtte vaikimisi puudumiste/puhkuste liigid. Vaikimisi tasuliikide puhul on võimalik muuta tasuliigi kulukontot.
Kui soovid süsteemis kasutada ka teisi väljamakse- ja puudumiste/puhkusete liike, tuleb need eraldi süsteemi sisestada.

Ettevõtte väljamakseliigid

SmartAccounts ettevõtte enda väljamakseliikide seadistamine

Kirjeldus. Vabas vormis väljamakseliigi kirjeldus.

Maksud:

Tulumaks
Sotsiaalmaks
Kog.pens.
Töötuskindlustus

Arvuta puhkusepäevi. Väärtus tuleb valida, kui soovid, et väljamakseliigi puhul teeniks töötaja puhkusepäevi.

Osaleb puhk. tasu arvestuses. Väärtus tuleb valida, kui soovid, et väljamakseliiki võetaks arvesse ka puhkusetasude arvutamisel.

Näita töötajakaardil. Väärtus tuleb valida, kui soovid, et väljamakseliiki näidataks töötajakaardil.

Valem. Summa ilma puudumisteta – brutosummast on maha arvatud puudutud päevad. Kui valem valitud ei ole, siis puudutud päevi tasuarvestusest maha ei võeta.

TSD. Väljamakseliigi kood TSD-le kandmiseks.

TSD A1 EE. Kood TSD-le kandmiseks.

TSD A1 Välis. Kood TSD-le kandmiseks.

Osakoormus. Määrab, kas väljamakseliigil on lubatud osakoormus. Oluline TSD jaoks.

Ettevõtte puudumiste/puhkuste liigid

Kirjeldus. Vabas vormis väljamakseliigi kirjeldus.

Ignoreeri kõigis arvutustes. Väärtus tuleb valida, kui soovid lisada sellise puudumise/puhkuse liigi, mis ei osale üheski arvutuses (näiteks puudumist ei lahutata töötatud päevadest jne).

Valem. Võimalik on valida alljärgnevaid valemeid:

Säilita viimane palk
Keskmine kalendripäevatasu
Keskmine töötasu – töövõimetusleht
Keskmine töötasu – õppepuhkus
Keskmine tööpäevatasu
Minimaalne tööpäevatasu

Lahuta puhkusepäevadest. Väärtus tuleb valida, kui soovid, et loodud puudumise/puhkuse liik lahutatakse puhkusepäevade saldost.

Toome näite ka väljamakseliigi lisamise vajaduse kohta:

Oletame, et soovid sisestada puhkuse ning maksta välja puhkusetasu juhatuse liikmele.

Vaikimisi on juhatuse liikme tasu väljamakseliik süsteemis selline väljamakse liik, mida ei ole võimalik võtta puhkusetasu arvestamisel arvestuse aluseks. See tähendab, et kui töötajale on makstud ainult juhatuse liikme tasu, siis puhkusetasu arvestamisel vaatab süsteem, et töötajale ei ole sisestatud ühtegi sellist väljamakse liiki (tööleping), mida saaks võtta aluseks puhkusetasu arvestamisel ning seetõttu ka puhkusetasu ei arvestata. Samuti ei arvestata juhatuse liikmele puhkuse sisestamisel puhkusepäevadega. Ehk, et juhatuse liikme tasu korral puhkuspäevi ei teenita ning puhkusel oldud päevi juhatuse liikme tasust maha ei arvestata.

Kui soovid sisestada juhatuse liikmele puhkust ja arvestada puhkusetasu, siis tuleb luua süsteemi selline juhatuse liikme tasu väljamakseliik, mis teeniks ka puhkusepäevi.

Juhatuse liikme tasu, mis teenib ka puhkusepäevi:

Arvuta puhkusepäevi
Osaleb puhk.tasu arvestuses
Näita töötajakaardil
Valem. Summa ilma puudumisteta (kui soovite, et tasust arvestataks maha ka puhkusel oldud päevad)

Uue puudumise/puhkuse liigi juures tuleks:

valida valem, mille põhjal puhkusetasu arvestatakse
väljamakseliigiks tuleks määrata soovitud väljamakseliik
kui soovid, et nimetatud sündmuse sisestamisel lahutataks puhkusepäevad ka väljateenitud puhkusepäevadest, määra linnuke valiku “Lahuta puhkusepäevadest” ette.

Valemid:

Säilita viimane palk. Eraldi tasu ei arvestata, vaid säilitatakse viimane töötasu. Tasu arvestuseks jagatakse töötasu brutosumma läbi perioodi tööpäevadega ning korrutatakse läbi puhkuse/puudumise perioodi jäävate tööpäevadega.

Keskmine kalendripäevatasu. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Ehk lühidalt: arvutamise vajaduse hetkeks peab olema viimane palgapäev möödunud. Kui ei ole, nihutatakse aluskuud 1 kuu võrra tagasi. Arvutus toimub alljärgnevalt:

Peale süsteemi sisestatud puhkust/puudumist leitakse arvutamise vajaduse tekke hetk ehk eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
Edasi leitakse viimane palgapäev, mis on möödunud ning selle järgi leitakse arvutuse aluskuud.
Kui eelviimane tööpäev on enne palgapäeva, siis võetakse aluskuudeks 6 kuud, mis vahetult eelnevad eelviimase tööpäeva kuule (näiteks, kui eelviimane tööpäev on 29.10.2018, siis määratakse aluskuudeks aprill-september).
Kui eelviimane tööpäev on sama või hilisem palgapäevast, siis võetakse alugskuudeks 6 viimast kuud koos eelviimase tööpäeva kuuga (näiteks, kui eelviimane tööpäev on 12.11.2018 ja palgapäev on 10.11.2019, siis määratakse aluskuudeks mai-oktoober).

Näide:

Oletame, et töötaja puhkab vahemikus 07.09.2015–15.09.2015. Töötaja palgapäev on 01.09.2015. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke hetk on 03.09.2015, ehk eelviimane tööpäev enne puhkust. Kuna viimane töötasu on möödunud, siis on arvutuse aluskuudeks märts-august (ehk viimased 6 kuud, mille eest töötasu on sissenõutavaks muutunud).

Keskmine töötasu – töövõimetusleht

Haigushüvitis arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Erandiks on see, et riigipühad arvestamisel välja ei jää. Töötajale makstakse 70% välja arvutatud keskmisest bruto päevatasust.

Ülejäänud põhimõte kattub keskmise kalendripäevatasu arvestamisega.

Keskmine töötasu – õppepuhkus

Õppepuhkusetasu arvestatakse samal põhimõttel, nagu haigushüvitist (riigipühad arvestamisel välja ei jää), kuid makstakse välja 100% ulatuses.

Ülejäänud põhimõte kattub keskmise kalendripäevatasu arvestamisega.

Keskmine tööpäevatasu

Keskmise tööpäevatasu arvutamisel liidetakse 6 kuu töötasud ning jagatakse need sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (põhiliselt puhkuse ja haiguspäevade võrra).
Ehk võetakse arvesse kõik tööpäevad ning saadud tasud ja lahutatakse maha haiguspäevad, puhkuspäevad ning arvesse ei võeta haigusrahasid, puhkusetasusid. Tulemused jagatakse omavahel ning saadakse keskmine tööpäevatasu.