majandusaasta aruande koostamine

Näpunäiteid majandusaasta aruande koostamiseks

by SmartAccounts on 08.06.2018

Jälle on kätte jõudnud aasta kiireim aeg enamiku ettevõtete jaoks, kuna juba vähem, kui kuu aja pärast, täpselt 30.06.2018, on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg nendel ettevõtetel, kelle majandusaasta periood kattub kalendriaastaga.

Viimane aeg on läbi mõelda, kas vajalik eeltöö aastaaruande esitamiseks on tehtud.

Majandusaasta aruande koostamine

Majandusaasta pikkus

Ettevõtte majandusaasta pikkus on üldjuhul 12 kuud ning aruande esitamise tähtaeg on 6 kuud peale majandusaasta lõppu. Erandiks on ettevõtte esimene majandusaasta, mida on võimalik pikendada kuni 18 kuuni.

Reeglina kattub suurema osa ettevõtete majandusaasta kalendriaastaga (s.o perioodiga 01.01-31.12), kuid tegelikult on lubatud ka teised kuupäevad. Majandusaasta algus ja lõpp ei ole ette kirjutatud seadusega, vaid määratakse kindlaks ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta perioodi valik sõltub eelkõige ka äri hooajalisusest.

Milliste andmete põhjal aruanne koostatakse?

Majandusaasta aruande koostamise aluseks on majandusaasta vältel toimunud tehingud, mis on raamatupidamises kirja pandud ehk kirjendatud.

Mida teha ja üle kontrollida enne majandusaasta aruande koostamist?

    • Kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud ning ega mõni tšekk või arve pole jäänud lauasahtlisse seisma? Näiteks kui Sinu ettevõtte kõik tehingud on toimunud läbi pangakonto(de) – on “püha tõde” seal – ehk alusta kontrollimist kontolt ja vaata, kas kõikide liikumiste taha on mingi “paber” panna.
    • Üle tuleb vaadata klientide poolt veel tasumata arved (ehk laekumata müügiarved) ning ostuarved, mis on veel Sinu poolt tasumata. Võib-olla on müügiarvete seas selliseid nõuded, mis tuleb maha kanda (ehk lootusetuks tunnistada). Mahakandmisele kuuluvad reeglina sellised müügiarved, mille laekumine ei ole tõenäoline näiteks põhjusel, et ettevõte, kellele arve esitati, on pankrotis. Vaata näiteid arve mahakandmise kohta meie pangamaksete juhendist jaotises “Arve saldo mahakandmine”.
    • Kui Sul on selliseid liisingulepingud, millega soetatud vara Sa lõpuks välja ostad (sõiduauto, tootmisseade jne), siis tuleb aasta lõpus korrigeerida laenukohustuse pikaajalist ja lühiajalist osa. See tähendab, et uue aasta jagu liisingumakseid tuleb kanda lühiajaliseks kohustuseks (kuna see tasutakse lähema aasta jooksul) ning ülejäänud summa jääb pikaajaliseks kohustuseks. Vaata kannete näiteid pikaajalise ja lühiajalise kohustuse jagamise kohta meie põhivarade juhendist.
    • Kui Sinu ettevõttel on töötajaid ja neil on eelnevast perioodist jäänud kasutamata puhkusepäevi, siis tuleb need puhkusepäevad kajastada raamatupidamises samuti konkreetse perioodi kuluna. See tähendab, et tuleb moodustada puhkusereserv. Kuidas? Kui Sul on ainult juhatuse liikmed – siis reeglina reservi ei teki, sest puhkust ei teenita (jah, erandina võib seda teha aga lepingu vorm seda iseenesest ei sätesta). Muul juhul tuleb aga üle vaadata, kui palju on puhkusepäevi palgalistel töötajatel konkreetsest perioodist jäänud kasutamata ning selle põhjal arvutada välja sisuliselt see, kui palju raha peaks ettevõttel olema, et maksta välja kõikide töötajate kasutamata puhkusepäevad ning sisestada selle põhjal üks pearaamatu kanne. Loe puhkusereservi moodustamise kohta edasi siit.
    • Kui ettevõte on esitanud maksuametile majandusaastal käibedeklaratsioone, TSD-sid või muid deklaratsioone, siis tuleb kindlasti üle kontrollida maksusaldod (võrrelda ettevõtte maksusaldosid maksuameti maksusaldodega).
      1. Maksuametis olevaid saldosid saad vaadata, kui avad eMaksuametis Nõuded ja kohustused – Saldopäringud – Saldopäring tekkepõhise maksuperioodi järgi. Raamatupidamises tuleks võrdluseks kõrvale võtta bilanss ja maksukontode saldod.
      2. Maksusaldode võrdlemisel tuleb tähele panna seda, et juhul, kui töötasud arvestatakse 31.12.2017, kuid väljamaksmine toimub järgmisel kuul (nii, nagu ettevõtetes reeglina on), siis on Sul aastalõpu seisuga detsembrikuu maksud veel deklareerimata. See tähendab seda, et maksuametis on ühe kuu saldod ning Sinu bilansis kahe kuu saldod. Sellest hoolimata kajastatakse majandusaasta aruandes siiski nii deklareeritud kui veel deklareerimata, kuid arvestatud maksud. See kõik ongi korrektne ning mingeid lisakandeid tegema ei pea. Lihtsalt saldode kontrollimisel tuleb siis mõttes bilansikontode saldost detsembrikuu arvestuslikud maksud maha arvestada (seda siis eeldusel, kui programmis on kõik maksud samadel kontodel).
  • Enne aruande esitamist tuleb veenduda ka selles, et ettevõtte omakapital ei oleks negatiivne (et ettevõtte kohustused ei ületaks varade väärtust). Tavaliselt saadab Äriregister esmalt ettevõttele selle kohta teavituse. Kui ettevõte uuel perioodil jälle kasumit teenib, siis suure tõenäosusega saab kõik korda. Kui aga negatiivne omakapital püsib ning omakapitali suurendamiseks ei ole meetmeid tarvitusele võetud, võib järgneda lõpuks sundlõpetamine.

Millest aruanne koosneb?

Üldjuhul koosneb majandusaasta aruanne põhiaruannetest – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne – ning täiendavatest lisadest. Täpsemad nõuded sõltuvad aga juba sellest, millisesse kategooriasse Sinu ettevõte kuulub.

Ettevõtted jaotatakse nende suuruse järgi:

  • mikroettevõtjateks
  • väikeettevõtjateks
  • keskmise suurusega ettevõtjateks
  • suurettevõtjateks
  • Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
  • Väikeettevõtja on äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Seega on raamatupidamise seaduse mõttes Sinu ettevõte suure tõenäosusega mikro- või väikeettevõte (enamik Eesti ettevõtteid jäävad nendesse kategooriatesse) ning Sul on võimalik esitada lühendatud mahus aastaaruanne. Lühendatud aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest.

Mikroettevõte peab esitama:

  • lühendatud bilansi
  • kasumiaruande
  • kuni 3 lisa

Väikeettevõte peab esitama:

  • bilansi
  • kasumiaruande
  • tegevusaruande
  • kuni 9 lisa (lisad tuleks reeglina täita olulisemate numbrite kohta – näiteks kui põhivara moodustab väga suure osa, siis oleks mõistlik täita põhivarade lisa jne)

Majandusaasta aruande esitamine

Majandusaasta aruannet on võimalik elektrooniliselt esitada ettevõtjaportaalis. Aruanne peab olema allkirjastatud vähemalt ühe juhatuse liikme poolt, seejärel lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ning esitatakse aruanne äriregistrile.

Juhul, kui tegu on sellise ettevõttega, kellel eksisteerib audiitorkontrolli vajadus, tuleb aruanne peale allkirjastamist edastada audiitorile.

Loe edasi, millised toimingud tuleb teha SmartAccounts’is perioodi sulgemiseks.

Kui Sa vajad abi majandusaasta aruande koostamisel või on Sul teisi raamatupidamist puudutavaid küsimusi, siis SmartAccounts´i partnerid saavad Sind selles aidata. Partnerite nägemiseks ja nendega kontakteerumiseks logi SmartAccounts´i sisse ning liigu menüüpunkti Abi – Raamatupidajad.

Küsimuste korral kirjuta meile info@smartaccounts.eu

Share this post:
SmartAccountsNäpunäiteid majandusaasta aruande koostamiseks