Põhivara

Vaatleme põhivara soetamise, amortiseerimise ja mahakandmisega seotud näidiskandeid. Toome näite, kus ettevõte ostab põhivara kohe välja ning näidet, kus ettevõte soetab põhivara kapitalirendiga (kasutusrendi puhul üldiselt seadet põhivarana arvele ei võeta). Parema ülevaate saamiseks põhivara kajastamisest ettevõtte raamatupidamises, soovitame lugeda Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhendit number 5 (RTJ 5).

Järgnevate näidete jaoks eldame, et siseeskirja järgi võetakse ettevõtte raamatupidamise põhivarana arvele seadmed väärtusega alates 500 eurost. Seadmete aastane amortisatsioonimäär on 20% ja amortiseerimiseks kasutatakse lineaarset meetodit.

Ettevõte ostab seadme kohe välja

Põhivara soetamine

Ettevõte ostab tootmisseadme, mis maksab 1000 eurot, siis tehakse arve kuupäevaga järgmine kanne:

Kokku: 1200.00 1200.00
Konto Deebet Kreedit
10921 – Masinad ja seadmed 1000.00
21512 – Sisendkäibemaks 200.00
21311 – Tarnijatele tasumata arved 1200.00

 

Arve tasumise kannet vaata peatükist Raha väljamakse.

Põhivara amortiseerimine

Igale põhivarale tuleb igakuiselt arvutada amortisatsiooni. SmartAccounts’i põhivara amortiseerimine arvutab igale põhivarale perioodi kulumi ning tekitab selle salvestamisel ka automaatselt õige pearaamatu kande.
Loe täpsemalt: Põhivarad ja Amortiseerimised.

Seadme kuu amortisatsioonikulu arvutatakse jagades 20% 12 kuuga ning saadakse 1.67% seadme algväärtusest ehk 16.70 eurot. Selle kohta sisestatakse iga kuu viimasel kuupäeval kanne:

Kokku: 16.70 16.70
Konto Deebet Kreedit
10922 – Masinad ja seadmed kulum 16.70
40811 – Põhivara kulum 16.70

Põhivara mahakandmine

5 aasta pärast jõutakse olukorrani, kus seade on täielikult amortiseerunud ning see tuleb maha kanda. Selleks sisestatakse kanne:

Kokku: 1000.00 1000.00
Konto Deebet Kreedit
10922 – Masinad ja eadmed kulum 1000.00
10921 – Masinad ja seadmed 1000.00

Ettevõte soetab põhivara kapitalirendiga

Sama ettevõte ostab 2011. aasta jaanuaris 10 000 eurot maksva tootmisseadme, sõlmides selleks 5-aastase kapitalirendi lepingu, millega kaasneb 1000-eurone sissemakse ning 100-eurone lepingu sõlmimise tasu.

Kapitalirendi puhul jagatakse võlgnevus kaheks osaks:

  • lühiajaliseks – osa mis makstakse käesoleva majandusaasta jooksul;
  • pikaajaliseks – osa mis makstakse hiljem kui käesolev majandusaasta.

Põhivara soetamine

Kuna kapitalirendi periood oli 5 aastat, siis võetakse seade põhivarana arvele järgmise kandega (esimesel aastal makstakse sissemakse + 1/5 jäägist ehk 1000 + 1800 eurot).

Kokku: 10000.00 10000.00
Konto Deebet Kreedit
10921 – Masinad ja seadmed 10000.00
21941 – Kapitalirent 7200.00
21131 – Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 2800.00

Põhivara amortiseerimine

Seadme amortiseerimine käib sarnaselt eelmises näites tooduga.

Liisinguandja arved

Liisinguandja esitab jaanuaris esimese arve, kus on kajastatud nii sissemakse 1000 eurot, lepingutasu 100 eurot kui ka kogu seadme käibemaks 2000 eurot. Arve kuupäevaga sisestatakse kanne:

Kokku: 3100.00 3100.00
Konto Deebet Kreedit
21131 – Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1000.00
10921 – Masinad ja seadmed 100.00
21512 – Sisendkäibemaks 2000.00
21311 – Tarnijatele tasumata arved 3100.00

 

Iga kuu esitab liisinguandja arve, milles sisaldub nii põhiosa 150 eurot kui ka intress, näiteks summas 50 eurot. Arve kuupäevaga sisestatakse kanne:

Kokku: 200.00 200.00
Konto Deebet Kreedit
21131 – Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 150.00
41131 – Intressid 50.00
21311 – Tarnijatele tasumata arved 200.00

Majandusaasta lõpp

Majandusaasta vahetudes saab kapitalirendi lühiajaline osa nulliks ning taaskord tuleb aasta jagu liisingumakseid kanda pikaajalisest osast lühiajalisse osasse. Selleks tehkse kanne:

Kokku: 1800.00 1800.00
Konto Deebet Kreedit
21131 – Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1800.00
21941 – Kapitalirent 1800.00

Nõnda jätkatakse, kuni kapitalirendi pikaajaline kui ka lühiajaline osa on mõlemad null.

SmartAccountsPõhivara